Kuu liikus ühe alla poole ja alla poole ent poiss seisis endiselt kset farmi platsi ja silmitses kuud, mille ette liikusid paksud pilved ja varjasid selle vaatepildi ära; oli aeg lasta libahuntidel ja vampiiridel tegeleda, oleks raamat kirjutanud kuid tema ei olnud ei raamatu tegelane ega ka keegi selline.
Vaiksed sammus hakkasid üle muruvälja poisi poole liikuma. Olenemata sellest, et Adam oli tulija poole seljaga ta teadis juba sammude järgi ära, kes tema poole sammub. Selle inimesega ei soovinud poiss rääkida aga armastust pidi ta tüdruku suhtes näitlema juba üksnes enda töö tõttu. Ei, mitte töö vaid elukoha tõttu ja majast, kus elas kunagi keegi temale tähtis isik ei soovinud poiss lahkuda - kuigi ta oli seda aastaid tagasi kord teinud.
"Ad, sa peaksid magama minema, sest meie väike linnuke Selina juba magab nohinal," itsitas Taylori vastik ninakas hääl poisi tagant, "pealegi tuleb ka sul ju homme raske päev. Ma lähen vanaisa hauale!"
"Mis ma selle teadmisega nüüd peale hakkan?" Adam suutis suhelda tüdrukuga ükskõikselt vaid see tõttu, et ta olemus oli kord selline. Tema saladust ei teadnud isegi tüdruk keda ta 'armastas'.
"Pead sa alati olema nii karm ja vihane, Adam?" sisistas tüdruk kui poisi ette astus ja vihaselt talle silma vaatas, "kurat küll! Sa oled alati, a l a t i nii karm minu vastu aga teiste vastu oled sa leebus ise või sa ei armasta mind... enam..."
Poiss surus vaevaga alla muige, mis ta suule kerkis kuna Taylor oli arvanud ära peaaegult põhjuse, miks ta pidevalt on vihane tüdruku peale; noor tüdruk surub enda seltskonda kõigile peale Selina peale. Blondiks värvitud kiharatega tüdruk põimis enda käed ümber poisi kaela ja üritas teda suule suudela, kuid asjatult; Adam pani käed tüdruku puusadele ja lükkas ta kergelt endast eemale.
"Ma armastan sind," pomises poiss kindlalt - kuigi see lause oli vale - ning kergitas tüdruku poole kulmu, "aga me ei saa enda suhed avalikustada ja kui sa tõesti soovid, et Count saab teada, et ma olen see kellest sa pidevalt mõtled siis olen ma siit kadunud nagu tina tuhka."
Tüdruk vaatas enda kissitavate silmadega poisi poole ning noogutas: "Ma tean..."
"Me varjame enda suhet seni kuni ma sind vajan!" pomises poiss ning vaatas pingsalt tüdrukule silma, mis peale ta just nagu kivistus kuid telikuses sõõbis ta need sõnad endale mällu, et neid järgima hakata.
Vajan, sõna juures mõtles poiss seda maja kuid selle maja tegelik uus omanik oli Selina. Üks põhjustest oli ka see, miks ta just sinna farmi saadeti kuna tüdruk hakkas vaikselt lähenema täisealiseks saamiseni ja sel hetkel pidi saama see farm tema omaks. Kui ta aga seal midagi teha ei oska siis ei oleks ka farmist endast kuigi palju abi; see, et Selina otsustan üle reegli astuda ei olnud tegelik põhjus farmis olemiseks aga tüdruk sellest ise ei teadnud mitte kui midagi.
"Lähme sisse," lausus Adam laisalt naeratades ja hakkas tüdrukut maja poole vedama; aeg oli juba hiline ja imekombel polnud jõudnud veel müstilised elukad enda elu elama hakata aga aega oli veel sellise asjaga.
"Miks ma pean iga kuramuse kord kuulama sinu sõna ja sina ei tee minu palvetest või siis käskudest üldse välja!?" kriiskas tüdruk vihaselt kui üritasin end poisi haardest vabastada kuid asjatult.
"Sest mina olen sinust vanem!" tõmbas poiss hetkega tüdruku endale otsa vaatama. Ta teadis, et pingsalt silma vaadates saab ta enda tahtmise just nagu ta alati oli saanud. "Sa kuulad minu sõna ilma vastu vaidlemata. Alati kuulad," pomises poiss vaikselt kuid teada oli see, et tüdruk ei kuulnud neid ja lihtsalt allus poisile.
"Ennäe, kes end nii vara suutis voodist välja ajada!" sülgas Taylor vihaselt ning lapsikult kui Selina jalgu enda järel lohistades ruumi sisse astus.
Mühatus, mille ta tüdrukule laua taga saatis oli aru saamatu kuid siiski oli see täis vihkamist. Kumbki ei sallinud teine-teist aga Taylor lootis seda maja endale saada, mis tõttu pidevad sõlvangud olid tüdruku poolt tavalised - ning tema arvatest õigustatud.
"Hommik," lausus erksalt Adam, kui kööki sisse astus ja endale kohvi hakkas tegema. Soov vältida tüdrukuid oli võimatu kuna Selina naeratas armsalt poisile ja Taylor silmitses armunlt poissi.
Selina mühatas järjekordselt kuid see kord rõõmsamalt aga siiski oli tal veel meeles eelmise õhtu vestlus poisiga. Ainus mida ta mäletada ei soovinud sellest õhtust oli teatud teema aga see hüppas pidevalt ta silme ette; asjatu üritus teisi sõnu.
